Maarjapäev Rakveres

Maarjapäeva hommik üllatas tiheda lumesajuga. Seekord väike seltskond päikesetervitajaid päikest ei näinudki. Sellegipoolest lauldi laulud, pesti silmi allikaveega ja maitsti karaskit ning joodi maarjapuna. Karaskit ja pannkooke süües räägiti vanaemadest ning meenutati vanavanaemasid.Kõige noorem maarjapäevaline oli kahe aastane.






Maarjapäev on üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi.
Naistepühasid on talvises ja kevadises rahvakalendris mitmeid. Naistetöid siis ei tehtud, neist paljude suhtes kehtisid töökeelud, mille rikkumine oleks tinginud ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ja tööde jätku kadumist. Maarjapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põsile. Sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid.