Homme algab jõulukuu

ImageChef.com Poetry Blender

Mitu erinevat L tähega algavat sõna on lilleõies?

Nii valmisid maskid kadrisantidele

Pärlite ja litrite maski peale kleepimine oli päris keeruline. Liim oli kuum ja kaunistused pidi grillitiku peene otsaga paigale sättima. Mõne lapse maski peal olid üksikud kaunistused, teisel aga kogu mask tihedalt litreid täis.
Täname Maribeli ema Annelit, kes varustas meid erivärviliste ja erikujuliste litritega. Valge maski riide tõi aga Raina ema. Oleme temalegi tänulikud!

Helkurid

Eelmisel nädalal rääkisime helkuri kandmise vajalikkusest. Kaile muretses helkuri vamistamiseks materjali ja hakkas sel nädalal lastega helkureid meisterdama.

Advendihommik

Esimese advendihommiku meeleolu lõi oma maja muusik/arvutiõpetaja Marge Tombach. Marge tutvustas lastele harmooniumi ja laulis. Räägiti, et akna taga oli ka päkapikku liikumas nähtud.

Kas sina nägid täna hommikul seda päkapikku?

Päkapikku pildistas Lepatriinurühma Moonika.

Advendiaeg - ootamise aeg

27. novembril, neli pühapäeva enne jõule,
algab advendiaeg. Viimaste aastate jooksul
oleme kiiresti võtnud omaks advendiaegse
küünalde süütamise kauni kombe. Kui
paljud aga teavad, mispärast neid
advendiküünlaid süüdatakse ning mis aeg
see advendiaeg õigupoolest on?
Ladinakeelsele sõnale adventus on
eestikeelseks vasteks sõnad: saabumine,
tulemine. Advendiaeg on seega kellegi
saabumise aeg. Kes siis tulema peab ja
keda maailm nõnda küünlaid süüdates
ootab? Kas mitte jõuluvana Lapimaalt!
Küllap ka teda, kuid tegelikult ei ole
küünalde süütamine seotud ei päkapikkude
ega jõuluvanaga.
Advendiaeg ja küünalde läitmine valmistavad meid ette jõuluööks, mil kristlik maailm
tähistab Jumala Poja sündimist jõululapsena Petlemma linnas umbes 2000 aasta
eest. Päkapikke ja jõuluvana tema sündimise ajal Petlemmas keegi ei kohanud, küll
aga kolme kuningat, kes tõid vastsündinule kingituseks kulda, viirukit ja mürri.
Advendiküünlaid süütame ootuses, et valguse suurenedes taganeb pimedus, külmus
ja kurjus nii looduses, kui ka meie südametes ja inimsuhetes. Esimese advendiküünla
süütamisest tekib nõrk valgus. Teisel advendil süütame esimese küünla kõrvale teise
ning valgus ja soojus suureneb. Mida lähemale jõuludele, seda enam on valgust,
rahu ja rõõmu. Jõuluööl särab kõikjal üle maa sadu ja tuhandeid küünlaid ning see
on tunnistuseks, et Kristus – Maailma Valgus on sündinud.
Urmas Viilma

Täna on kadripäev

Tänase sügiseselt sombuse novembrikuu ilma muutis rõõmsamaks kadrihommik lasteaias.

Helkureid otsimas

Täna õhtupoolikul pärast söömist läksime õhtuhämarusse helkureid otsima. Praktikant Kaile peitis neid õue 26 tükki. Taskulampide valgel paistsid helkurid kaugele. Ei läinudki kaua aega kui kõik olid ülesse leitud.

ÜKS VÄIKE AUTO TAKS

ÜKS VÄIKE AUTO TAKS
number kaks, (näidata kahte sõrme)
sõitis vastu posti PLAKS! (käteplaks)
Auto taks, number kaks, (näidata kahte sõrme)
Sõitis vastu posti PLAKS! (käteplaks)
Seda juhtis härra Paks (kätega näidata suurt kõhtu)
Ja sai trahvi krooni kaks. (näidata kahte sõrme)

Siin kõrval on Elizabethi joonistatud pilt. Sellel pole küll autot, aga siiski kena vaadata.

Kus su helkur on?

Kungla kontsert raamatukogus

Laupäeva päeval on võimalik raamatukogus kuulata rahvamuusikat Kungla esituses.
Olete oodatud!

Eile käis Sagadi looduskoolist külas Metsaemand, kes tutvustas päikesejänkudele ilvese elu.

Õnnekivi isale

Enne isadepäeva valmistas igaüks oma isale õnnekivi. Sinna sisse panime kõik oma head soovid ja mõtted. Kui isa seda väikest kivi taskus kaasas kannab, siis läheb tal alati hästi

ISADEPÄEV

Haige laps lasteaeda? Ei (Maalehe artikkel)

Bianca Mikovitš
10. november 2011



Tõbiseid lapsi rühma toovad vanemad ei pea nohu ja köha haiguseks, lasteaedades ollakse teistsugusel seisukohal.
Viimastel nädalatel on terviseametile saabunud hulgaliselt päringuid nii lasteaedadelt, vanematelt kui ka kohalikelt omavalitsustelt.
Küsitakse, kuidas on võimalik lastevanematele selgitada, et haige lapse koht on kodus, mitte lasteaias, teiste laste hulgas.
Lasteaiaõpetajatele teeb ühtviisi muret nii haigete laste rühma saatmine kui ka neile medikamentide kaasa pakkimine. Kõneldakse juhtumist, kus õpetaja leidis lapsed kobaras seismas ühe lapse ümber, kellele oli magus köhasiirup kaasa pandud ning kes jagas seda kõigile soovijaile.
“Õpetajad on ka rääkinud, et lapsel on hommikul palavik tablettidega maha võetud ja kui see päeval tõuseb, siis ei ole lapsevanemal kuidagi võimalik lapsele järele tulla,” tõi ühe murekoha välja terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
Saluri sõnul on absurdne loota, et õpetajad võtaksid päevakavasse lisaaja, mis kuluks lastele ravimite jagamiseks. “Samuti ei ole mõeldav soovitus teha eraldi rühm haigetele lastele,” märkis ta. “Haige lapse koht on kodus või haiglas.”
Isegi silmapõletik pole enam haigus
Vändra lasteaia direktor Jaana Novikov ütles, et selgitustööd on tehtud pidevalt, kuid sellest hoolimata pole paljude lastevanemate meelest nohu ja köha mingid haigused. “Isegi silmapõletikku ei peeta haiguseks ning see on mureks just sõimerühmas,” rääkis ta.
Lasteaia reeglites on selgelt öeldud, et kui laps ei ole piisavalt terve, et teistega õue minna, siis pole ta piisavalt terve ka selleks, et teistega koos lasteaias käia.
“Haigete laste toomine on üsna kindlate perede probleem,” märkis Novikov. “Oleme lapsega isegi arsti juures käinud, kui vanemad seda ei teinud ning siis teavitanud sellest sotsiaaltöötajat, kes perega edasi tegeleb,” selgitas ta.
Terve on, aga õue ei tohi minna
Haigete laste toomine hakkab tavaliselt sügisel, kui algab viiruste aeg. Kõige suurem abi on sellistel puhkudel lapsevanematest, kes teistele selgeks teevad, et haige lapse koht on kodus.
Viljandi Midrimaa lasteaia direktor Marika Kissa ütles, et nende lasteaeda aitab suuresti võimalus hoida palgal täiskohaga tervishoiutöötajat.
“Arusaamatusi lapsevanematega tuleb ette,” tõdes ta. “Kui õpetaja hinnangul ei ole laps päris terve, siis on tal võimalus konsulteerida tervishoiutöötajaga, kes omakorda saab selgitada olukorda lapsevanemale.”
Lisaks on lasteaiale teada kõigi laste perearstid ning kahtluse korral võtab tervishoiutöötaja nendega ühendust ja uurib, kas laps on arsti juurde jõudnud.
Paide Sookure lasteaia direktor Liia Koppel tõdes, et neile teevad muret lapsed, kes pole enam täiesti haiged, kuid ka mitte päris terveks saanud.
Nad tulevad rühma väljaravimata nohu ja köhaga ning nende vanemad paluvad, et nende last ei viidaks teistega koos õue.
Ka Iiris Saluri ütles, et on vestelnud pahaste lastevanematega, kes kaebavad, et nende paranev laps on pidanud külma ilmaga õue minema.
“Selliseid erisusi pole võimalik lasteaias teha,” lausus ta. “Kui laps on haige, ei tohi teda lasteaeda tuua. See tuleb võtta teadmiseks kõigil lastevanematel.”
Lapsevanemad räägivad rahast
Kõik Maalehega rääkinud lasteaedade direktorid kinnitasid üksmeelselt, et nii ravimite jagamisel kui ka poolhaigete rühma toomisel valitseb täielik nulltolerants – seda lihtsalt ei lubata.
Ometi haiged lapsed lasteaeda kuidagi jõuavad. Viisi, kuidas neid sinna tuuakse, nimetab Iiris Saluri sokutamiseks.
“Sotsiaalministri määruses seisab, et last, kelle terviseseisund võib kahjustada tema enda või teiste laste tervist, ei tohi lasteaednik rühma lubada,”
ütles ta.
Nii et kui lapsel on täiesti selgelt mõõdetava haigustunnusena palavik, siis pole muud juttu, kui lapsevanemal tuleb ta koju viia.
Põhjuseks, miks lapsed poolhaigena rühma jõuavad, nimetavad vanemad vajadust tööl käia. Nad on välja toonud tööandjate rahulolematuse lapsega kodus olemise pärast ning viidanud ka rahalisele kaotusele.
Haigekassa maksab kindlustatud isikule alla 12aastase lapse hooldamise eest hüvitist kuni 14 järjestikust päeva ja selle suurus on 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.
Padise vallas elav kahe väikese lapse ema Kattri Reinula on leppinud sellega, et lasteaia-aeg kulgebki lapsi tohterdades.
“Esimest aastat käib lasteaias kolmene laps, kes sealt
regulaarselt mingi haiguse üles korjab ja siis kodus paraneb. Tavaliselt saab haiguse kohe külge ka veel kodune, peagi kaheseks saav laps,” rääkis ta.
Praegu kodus toimetava Reinula sõnul on üsna hirmutav mõelda, mis saab siis, kui tuleb aeg tööle minna ning mõlemad lapsed lähevad lasteaeda.
“Inimesed hoiavad oma töökohtadest kümne küünega kinni ja nii need lapsed poolhaigena lasteaeda viiaksegi. See on ebanormaalne, et raha on laste tervisest olulisem,” lisas ta. “Sinna on viinud meie riigis tehtud otsused.”

Varjuteater

Sellel aastal etendasime lugu HELDE PUU. Poissi mängis õpetaja Annika, Heldet puud Margit ja Moonika. Jutustaja oli õpetaja Ande. Dekoratsioonid valmistas Inga. Muusikat taustaks mängisid Erika ja Gerri. Valguse ja heliefektide eest vastutas Heidi. Täname abi eest ka praktikante.

Plekkpurgist latern

Maalehes ilmunud plekkpurgist laterna tegemise õpetus on järgmine.

Vaja läheb

konservipurke
haamrit
naelu (võivad olla eri suuruses)
vett
sügavkülmikut
pliiatsit
küünlaid

Töö käik

1. Otsige mõned tühjad konservikarbid. Peske need korralikult puhtaks, eemaldage ümbrispaber.

2. Täitke purgid veega ja pange ööseks sügavkülma.

3. Võtke purgid järgmisel päeval sügavkülmast välja. Purki tekkinud jää aitab nüüd säilitada purgi kuju. Muidu võib purk minna töötlemisel hõlpsasti mõlki.

4. Märkige pliiatsiga purgi peale muster, näiteks mõni kujund.

5. Kasutades naelu ja haamrit, augustage valitud kujundi piirjoon, jättes aukude vahele parajad vahemaad.

6. Laske jääl sulada. Kui teil on kiire, kasutage kuuma vett. Kallake vesi välja ja kuivatage purk, pange küünal sisse ja leidke laternale aias sobiv koht.

Konservipurgist valmistatud laternale võite panna külge traadist sanga ja riputada laterna näiteks puu otsa. Sang peab olema tugev ja riputuskoht kindel, et latern alla ei kukuks. Sangata latern asetage tulekindlale alusele.

Allikas: http://www.guardian.co.uk/lifeandstyle/gardening-blog

Meie ei hakanud purke sügavkülma panema. Otsisime purgi sisse panemiseks enam-vähem sobiva suurusega puuoksad. Mõni purk läks auke tagudes ka kunstipäraselt mõlki. Aukude purgi sisse saamine on tegelikult keerukam kui arvasime. Igaks juhuks sai kodust kaasa toodud akutrell. Mõne laterna augud ongi sellega tehtud.
Tulemusega jäime igati rahule.
Valgusepeo väikeses rongkäigus sai igaüks omavalmistatud laternaga kõndida.

Mardipäeva maius

Markuse ema tõi meile mardipäeva puhul karbitäie maiustusi.
Küll need maitsesid head!
Aitäh!

Kaile

Juba mõnda aega on päikesejänkude rühmas olnud TÜ Rakvere Kolledzi praktikant Kaile. Loodetavasti talle meeldib meie juures ja ka peale praktika lõppu säilib soov saada lasteaiaõpetajaks.

TÄNA ON MARDIPÄEV

Eesti rahvakalendris on mardipäev üks armastatumaid pühasid. Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha. Mardipäev tähistas talve algust ja oli hingedeaja piirtähtpäev. Mardid hakkasid ringi käima hämaruse saabudes. Jõudnud talu ukse taha, laulsid nad:

" Laske Mardil sisse tulla, marti, marti...
Mardi küüned külmetavad, marti, marti...
Mardi varbad valutavad ... marti, marti ...
Mart on tulnud kauge-elta, marti, marti
Läbi soo sipa-sopa, marti, marti...
läbi laane lipa-lopa..."

Selle nõudmise peale lasti mardid sisse. Mardil oli alati hernekott kaasas. Kui ta tarre läks, soovis ta herneid maha pildudes pererahvale head.
Kelle uks suletuks jäi, sellele sajatasid sandid kurja. Mardisandiks käisid vanasti mehed või vähemasti pidid nad mehe moodi välja nägema. Selga sobis pahupidi pööratud lambanahkne kasukas, pähe läkiläki. Nägu aga määriti tahmaga kokku. Mardid soovisid perele karja- ja viljaõnne ning naljatasid lastega. Neile tuli kindlasti midagi anda, muidu võisid mardid loomade või vilja kasvu ära sõnuda. Santidel oli kaasas annetustekott. Sinna poetati seda, mida perel anda oli - kaalikaid, päts paremat saia. Õhtu lõpul söödi kogutud moon üheskoos või jagati sanditajate vahel võrdselt ära. Mardipäeval söödi mardihane, küpsetati vorsti ja verikäkke, pruuliti õlut, küpsetati karaskit.

(allikas http://3b.team5.net.ee/index.htm)

Muusikakool kutsub suupilli õppima

Raamatunädal

Oktoobris oli meil raamatunädal. Näitusele tuli kodudest palju väga huvitavaid raamatuid. Neid sai lugeda nii eest tahapoole kui tagant etepoole, nii laua ääres kui põrandal. Eriliseks lemmikuks sai Maribeli toodud raamat Hiigelhiir ja kuri nõidus. Selles raamatus pidi otsima erinevaid asju, mis olid kavalalt piltide peale ära peidetud.

Hakkame laternaid meisterdama

Laterna valmistamiseks vajame metallist konservipurke. Seega palume igal lapsel lasteaeda kaasa võtta üks plekkpurk (võib ka rohkem).

VARJUTEATER NELJAPÄEVAL

Söejoonistuse mõnu

Nädalavahetusel kinos KARUPOEG PUHH

Walt Disney Animation Studios naaseb kuulsasse Saja Aakri Metsa animafilmiga "Karupoeg Puhh", mis on esimene täispikk Puhhi-film 35 aasta jooksul. Täiesti uues loos kohtute jälle maailma armastatuima mõmmikuga, aga lisaks temale on kohal ka kõik teised muhedad-lahedad tegelased, kellel on kaks suurt muret: kust saada Iiahile uus saba ning kuidas leida üles Christopher Robin? Nii et tuleb üks väga tihe päev väikesele karule, kes tegelikult soovis vaid veidike mett leida.

Oma hääle andsid eestikeelsele versioonile Lauri Nebel (Karupoeg Puhh), Peeter Tooma (Iiah), Andero Ermel (Jänes), Taavi Teplenkov (Tiiger), Lauri Saatpalu (Öökull), Venno Loosaar (Notsu), Harriet Toompere (Kängu), Karl Filipp Varres (Ruu), Martin Torp (Christopher Robin), Margus Tabor (Tulnvars), Piret Jalakas (Kägu) ja Ain Lutsepp (jutustaja). Laulavad Kaire Vilgats ja Jakko Maltis, tõlkijaks Piret Jalakas, laulude tõlge Uku Toomet. Dublaazh valmis helistuudios Orbital Vox. Dublaažirežissöör on Erki Aule.

Hea mesi Virumaalt

Kuigi me tunneme üksteist juba päris mitu aastat tuleb aeg ajalt ette üllatusi. Seda me teadsime, et Mariliisi vanemad peavad mesilasi. Aga seda mitte, et neil on ka tore kodulehekülg kus kirjas palju huvitavat infot mee ja maitsetaimede kohta.
Soojalt soovitan proovida ingveri mett! Praeguste sombuste ja niiskete ilmadega on seda eriliselt mõnus teega juua.
Kodulehe aadress on http://mesilill.blinkweb.com/index.html
Panen selle ka linkide alla, siis hea lihtne ülesse leida.

PALJU ÕNNE, ANNABEL!

Küpsiste küpsetamine

Reedel küpsetasid päikesejänkud Gerri targal juhendamisel maitsvaid küpsiseid.