pühapäev, 13. november 2011

Haige laps lasteaeda? Ei (Maalehe artikkel)



Bianca Mikovitš
10. november 2011



Tõbiseid lapsi rühma toovad vanemad ei pea nohu ja köha haiguseks, lasteaedades ollakse teistsugusel seisukohal.
Viimastel nädalatel on terviseametile saabunud hulgaliselt päringuid nii lasteaedadelt, vanematelt kui ka kohalikelt omavalitsustelt.
Küsitakse, kuidas on võimalik lastevanematele selgitada, et haige lapse koht on kodus, mitte lasteaias, teiste laste hulgas.
Lasteaiaõpetajatele teeb ühtviisi muret nii haigete laste rühma saatmine kui ka neile medikamentide kaasa pakkimine. Kõneldakse juhtumist, kus õpetaja leidis lapsed kobaras seismas ühe lapse ümber, kellele oli magus köhasiirup kaasa pandud ning kes jagas seda kõigile soovijaile.
“Õpetajad on ka rääkinud, et lapsel on hommikul palavik tablettidega maha võetud ja kui see päeval tõuseb, siis ei ole lapsevanemal kuidagi võimalik lapsele järele tulla,” tõi ühe murekoha välja terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
Saluri sõnul on absurdne loota, et õpetajad võtaksid päevakavasse lisaaja, mis kuluks lastele ravimite jagamiseks. “Samuti ei ole mõeldav soovitus teha eraldi rühm haigetele lastele,” märkis ta. “Haige lapse koht on kodus või haiglas.”
Isegi silmapõletik pole enam haigus
Vändra lasteaia direktor Jaana Novikov ütles, et selgitustööd on tehtud pidevalt, kuid sellest hoolimata pole paljude lastevanemate meelest nohu ja köha mingid haigused. “Isegi silmapõletikku ei peeta haiguseks ning see on mureks just sõimerühmas,” rääkis ta.
Lasteaia reeglites on selgelt öeldud, et kui laps ei ole piisavalt terve, et teistega õue minna, siis pole ta piisavalt terve ka selleks, et teistega koos lasteaias käia.
“Haigete laste toomine on üsna kindlate perede probleem,” märkis Novikov. “Oleme lapsega isegi arsti juures käinud, kui vanemad seda ei teinud ning siis teavitanud sellest sotsiaaltöötajat, kes perega edasi tegeleb,” selgitas ta.
Terve on, aga õue ei tohi minna
Haigete laste toomine hakkab tavaliselt sügisel, kui algab viiruste aeg. Kõige suurem abi on sellistel puhkudel lapsevanematest, kes teistele selgeks teevad, et haige lapse koht on kodus.
Viljandi Midrimaa lasteaia direktor Marika Kissa ütles, et nende lasteaeda aitab suuresti võimalus hoida palgal täiskohaga tervishoiutöötajat.
“Arusaamatusi lapsevanematega tuleb ette,” tõdes ta. “Kui õpetaja hinnangul ei ole laps päris terve, siis on tal võimalus konsulteerida tervishoiutöötajaga, kes omakorda saab selgitada olukorda lapsevanemale.”
Lisaks on lasteaiale teada kõigi laste perearstid ning kahtluse korral võtab tervishoiutöötaja nendega ühendust ja uurib, kas laps on arsti juurde jõudnud.
Paide Sookure lasteaia direktor Liia Koppel tõdes, et neile teevad muret lapsed, kes pole enam täiesti haiged, kuid ka mitte päris terveks saanud.
Nad tulevad rühma väljaravimata nohu ja köhaga ning nende vanemad paluvad, et nende last ei viidaks teistega koos õue.
Ka Iiris Saluri ütles, et on vestelnud pahaste lastevanematega, kes kaebavad, et nende paranev laps on pidanud külma ilmaga õue minema.
“Selliseid erisusi pole võimalik lasteaias teha,” lausus ta. “Kui laps on haige, ei tohi teda lasteaeda tuua. See tuleb võtta teadmiseks kõigil lastevanematel.”
Lapsevanemad räägivad rahast
Kõik Maalehega rääkinud lasteaedade direktorid kinnitasid üksmeelselt, et nii ravimite jagamisel kui ka poolhaigete rühma toomisel valitseb täielik nulltolerants – seda lihtsalt ei lubata.
Ometi haiged lapsed lasteaeda kuidagi jõuavad. Viisi, kuidas neid sinna tuuakse, nimetab Iiris Saluri sokutamiseks.
“Sotsiaalministri määruses seisab, et last, kelle terviseseisund võib kahjustada tema enda või teiste laste tervist, ei tohi lasteaednik rühma lubada,”
ütles ta.
Nii et kui lapsel on täiesti selgelt mõõdetava haigustunnusena palavik, siis pole muud juttu, kui lapsevanemal tuleb ta koju viia.
Põhjuseks, miks lapsed poolhaigena rühma jõuavad, nimetavad vanemad vajadust tööl käia. Nad on välja toonud tööandjate rahulolematuse lapsega kodus olemise pärast ning viidanud ka rahalisele kaotusele.
Haigekassa maksab kindlustatud isikule alla 12aastase lapse hooldamise eest hüvitist kuni 14 järjestikust päeva ja selle suurus on 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.
Padise vallas elav kahe väikese lapse ema Kattri Reinula on leppinud sellega, et lasteaia-aeg kulgebki lapsi tohterdades.
“Esimest aastat käib lasteaias kolmene laps, kes sealt
regulaarselt mingi haiguse üles korjab ja siis kodus paraneb. Tavaliselt saab haiguse kohe külge ka veel kodune, peagi kaheseks saav laps,” rääkis ta.
Praegu kodus toimetava Reinula sõnul on üsna hirmutav mõelda, mis saab siis, kui tuleb aeg tööle minna ning mõlemad lapsed lähevad lasteaeda.
“Inimesed hoiavad oma töökohtadest kümne küünega kinni ja nii need lapsed poolhaigena lasteaeda viiaksegi. See on ebanormaalne, et raha on laste tervisest olulisem,” lisas ta. “Sinna on viinud meie riigis tehtud otsused.”

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar