Linna ajalooline vapp kujutab endast lõhestatud kilpi, millel asetseb kolmeharuline kahe suure ja kahe väikse valge ümmarguse vääriskiviga vanaaegne kuldne kroon. Kilbi vasak pool on sinine ja parem pool punane, krooni all on kuueharuline kuldne täht, mille südamik asub kilbi jalami ja keskmiku lõikekohal.
Põhjendus
Vapil sümboliseerib kroon kõrgemat võimu ning kuueharuline täht õitsengut.
Rakvere linna vanim pitser pärineb 1390. aastast, selleks oli kroon vapikilbil ning selle all kuusnurkne täht. 1788. aasta 4. oktoobril kinnitati Rakvere linna vapiks hõbedasel kilbil kuldne kroon ning selle all kuldne kuusnurkne täht. Vapi kujundamisel oli eksitud heraldika reeglite vastu, nimelt metalli ei paigaldata metallile. 1864–1865 kogus Venemaa Senati Heraldikadepartemang linnade vappide jooniseid ning siis oli Rakvere linna vapiks omapärase nelinurkse kujuga vapikilp, mille väli oli must ja ümbritsetud hõbedase raamiga. mustal väljal üksteise all olevad kroon ja kuusnurkne täht olid kuldsed. 1909. aastal kinnitati vapiks punasepõhjaline kilp ning sellel olevad kroon ja kuusnurkne täht olid kuldsed.
Peale Eesti iseseisvumist 1918. aastal kinnitati 23. augustil 1934 Rakvere linna vapiks sinisepõhjaline kilp kuldse krooni ja kuusnurkse tähega. 16. detsembril 1937 muudeti vappi taas, kilp jagati kaheks võrdseks väljaks, siniseks ja punaseks, keskel olid nagu ka eelmistelgi vappidel kuldne kroon ja kuldne kuusnurkne täht (selline vapikuju on ka praegu kasutusel). Nõukogude ajal linna vappi ei kasutatud, kuid peale Eesti taasiseseisvumist kinnitati 29. aprillil 1994 linna vapp taas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar