Kõik ei ole kuld mis hiilgab

Lugeja kiri

Seosetud teadmised
Ester Haamer, õpetaja

Nagu laps ei saa ise valida endale nime, ei saa ta ka valida kooli. Seda teevad tema eest tema vanemad ja need õpetajad, kes katsetele tulnud lapse teadmisi hindavad.
Olen olnud algklasside õpetaja rohkem kui pool sajandit. Lugemise, kirjutamise ja arvutamise esimesi oskusi olen andnud enam kui poolele tuhandele 6–7-aastasele lapsele. Tegelen selle tööga ikka veel, nüüd juba õpetades oma endiste õpilaste lapsi. Rõõmu ja rahuloluga võin öelda, et nad on kenasti katsed läbinud ja sisse saanud sinna kooli, kuhu nende vanemad on neid tahtnud panna.
Mingeid imelisi meetodeid pole ma õpetamisel kasutama pidanud. Meie töö kulgeb mängides ja vesteldes.
Rahutuks tegi mind aga üks lapsevanem, kes tõi mulle lugeda Loone Otsa raamatu «Kuidas last kooliks ette valmistada». Vanem kurtis, et leidis siit palju ülesandeid, millega tema laps küll toime ei tule ja mida ei teinud ära ka tema 9. klassis viitele õppiv tütar, samuti pere täiskasvanud, tema ise kaasa arvatud.
Kuigi raamatu eessõnas öeldakse, et kooliminek pole koll, mida pere suured ja väikesed peaksid kartma, on see selle raamatu põhjal paljudele siiski lausa hirmutav. Lugesin minagi seda raamatut päris põhjalikult, jäädes paljude küsimuste juures vastuse võlgu.
Toon näiteks mõned küsimused sellest raamatust, mis kindlasti ei pea olema jõukohased 6–7-aastasele lapsele, ka mitte koos vanematega lahendamiseks. Olgu kohe lisatud, et need pole mitte lihtsalt välja otsitud – see raamat lausa kubiseb nendest.
Niisiis näited.
*Leia, mis ei sobi siia ritta ja miks (vaal, tuur, angerjas, ogalik, tursk, haug, kilu) või (hirv, naarits, metskits, põhjapõder, kaelkirjak, sebra).
*Mis ei ole näidendi osa? (Vaatus, vaheaeg, stseen, aaria).
*Kas trapetsil on vähem või rohkem nurki kui rombil? Või on võrdselt?
*Mida tähendab jüriöö jooks?
*Ema pidas dieeti. Ta kaotas iga nädal ühe kilogrammi. Mitu kilogrammi kaotas ema 28 päevaga?
*Kui palju elab Eestis inimesi? (Ümarda saja tuhandeni).
*Kas Jõgeva asub Ida-Eestis, Lääne-Eestis või Lõuna-Eestis?
*Nimeta viis Eesti sportlast minevikust koos nende saavutustega.
*Mis tähtpäevad on 2. veebruar, 14. märts, 16. november, 20. august?
*Räägi oma vanematest. Kus nad õppisid, kui vanad nad olid, kui sina sündisid ja kus nemad on sündinud.

Mida te aga ütleksite nende etteütluste tekstide kohta (ja selliseid on seal saja ringis)?
Laadal sajab raha.
Näpin ribil täppi.
Rüüpa püdelat.
Kui tuleb diisel, siis kaob tiisel.
Reiu jõel on iiliti raju.
Könn küsis ööri.

Sellised laused on lapsele täiesti arusaamatud. Puudub isegi seos sõnade vahel. Ka täiskasvanul on sõna hääldamise järgi õigesti kirjutada raske, kui ta sõna ei tunne. Lastele, kes on alles tähed selgeks saanud ja õpivad neid nüüd õiges järjestuses sõnadeks voolima, oleks mõeldav väike arusaadav tekst. Näiteks: Korvis oli suur õun. Tiina sõi selle ära.
Lähme edasi küsimuste juurde. Miks peaks laps teadma viit sportlast minevikust ja oma vanemate iga tema sünnihetkel? Tal pole neid teadmisi ju veel millegagi seostada. Ilmakaari õpetatakse 3. klassis ning rombi ja trapetsit pole isegi veel algklasside programmis. See raamat nõuab alles kooliminevalt lapselt seosetuid ja jäigalt pähe tuubitud teadmisi. See ei arenda last, küll aga võtab temalt rõõmu õppimisest.
Olen veendunud, et ükski minu kolleeg ettevalmistusrühmadest selliseid seosetuid teadmisi lastele pähe ei tuubi, vaid keskenduvad lapse maailma loovale ja mõtestatud rikastamisele. Ning ma väga loodan, et neid, tõsiselt tobedaid küsimusi ei esitata kusagil 1. klassi katsetel.

Postimees 04.05.2010

Kuigi meie päikesejänkudel on kooliminekuni veel mitu-mitu aastat aega tasub see artikkel lugemist-mõtlemist.