Hea raamat

Kui lastepsühhiaater Michael Winterhoffi kirjutas raamatut "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid" ei osanud ta aimatagi, et raamat tõuseb 2009 aastal üheks enim müüdud raamatuks Saksamaal üldse (seda osteti esimeste kuudega üle 240 000 eksemplari) ja põhjustab tulise üleriigilise diskussiooni kasvatusmeetodite ja vabakasvatuse üle.

Raamatu suure populaarsuse põhjuseks oli asjaolu, et Winterhoff puudutas küsimust, mis on pähe tulnud igale lastega kokku puutuvale inimesele - miks on laste käitumine viimastel aastatel nii palju muutunud?
Kas me oleme mõelnud, mil moel mõjutab "vabakasvatus" ja laste kohtlemine võrdväärsete partneritena nende psüühilist arengut ja hilisemat käitumist? (äkki polegi tegu nn "indigolastega", kes on siia maailma sündinud vana, iganenud korda purustama, vaid hoopis tõsise kasvatusprobleemiga?)

Oma vastustega neile küsimustele tekitas Winterhoff tormilisi arutelusid kogu Saksamaa meedias. Nüüd ka meie lugejani jõudnud raamatus kirjeldab ta kolme olulisemat suhtehäiret vanemate ja laste vahel. Need on suhtemustrid, mis ei luba lapse psüühikal normaalselt välja areneda ja mis põhjustavad Winterhoffi sõnul lapse psüühilise arengu peatumise varastes etappides:

*
liialdatud partnerlus lapsega - lapselt võetakse lapsepõlv sellega, et sunnitakse teda varakult otsustama asju, milleks ta pole veel valmis või piisavat teadmist/kogemust ei oma (valima oma kooli, otsustama millist toitu ta sööb, millises ringis hakkab käima, aga olles ka täieõiguslik otsustaja nt elukoha vahetuse valikute osas jms)
*
projektsioon, ehk vanema soovide ülekandmine lapsele - vanem seab oma edukuse lapsevanemana sõltuvusse lapse edukusest ja seetõttu saab lapsest vanema vajaduste täitja - koos sellest tuleneva mõjujõuga vanema üle;
*
sümbioos, ehk võimetus eristada enda psüühikat lapse omast - vanema võimetus panna piire enda ja lapse vahele, mille tulemuseks on lapse psüühika väärarengud, mis väljenduvad käitumises ja võimetuses luua normaalseid suhteid. Sümbioosis vanem ei näe last kui teist inimest, kes asub hoopis teises arengukohas - nt võib ta minna täiesti endast välja kui laps piima ümber ajab, või piisavalt kiiresti riidesse ei pane, sest tema ise nii ei teeks ja võib selle eest last lüüa või väga karmilt karistada.

Autori väitel ongi loetletud häired põhjused, millega vanemad muudavad lapse hilisema kohanemise ühiskonnas raskeks ja kõigile osapooltele piinarikkaks.

Lähemalt saab kõigest lugeda juba raamatust.